Kris Leinatamm, 28.02.2022

Kuidas Sina end täna tunned? Millised meeleolud on Sind viimastel päevadel kinni püüdnud? Milliste tunnete ja emotsioonide tulva oled täheldanud? Lootusetust? Viha? Hirmu? Või hoopis otsusekindlust? Empaatiat? Midagi muud?

Neil päevil on vist lubatud kõik emotsioonid ja tunded läbi kogeda. Neisse ei tohi aga kinni jääda. Tuleb edasi elada, võib-olla mingeid väärtusi ümber hinnata, veelgi sügavamale enda sisse vaadata, teadlikult hoida nägu headuse ja tänulikkuse poole, nagu ütles Inspiratsiooniraamatukogu podcastis õpetaja Annika Laats.

Keerulised ajad kipuvad meis aga tooma esile väga erinevaid palgeid. Me võime olla ühel hetkel äärmiselt kaasaelavad ja mõistvad ning teisel hetkel vihased, stressis või nõutud. Või kõike korraga.

Mida teha, kui lained löövad üle pea? Ehk nipid, kuidas kiiresti maandada stressi.

Esimese asjana soovitan panna end riidesse ja minna õue. „Füüsiline aktiivsus on täiuslik vastumürk stressile,“ nendib dr Rangan Chatterjee. „Selleks võib olla midagi väga lihtsat nagu kümneminutiline jalutuskäik lõuna ajal, kõrge intensiivsusega intervalltreening või tunniajane sörkjooks – valik on Sinu!“

Kui suudad midagi ette planeerida, siis võid võtta ette ka stressi põletamise. Hüpetermia uuringud on näidanud, et kui tõstad tunniks ajaks oma kehatemperatuuri 38,5C° peale, leevendab see stressi ja aitab kaasa vaimsele funktsioonile. Jaapanlased on leidnud, et käies neli korda nädalas saunas, väheneb stress ja suureneb õnneseisund. Ka Bikram jooga on äärmiselt hea võimalus stressi põletada. Lisaks sellele on Bikram jooga ka piisavalt nõudlik, et pead püsti püsimiseks olema igal sekundil kohal, midagi muud mõelda ei ole seal võimalik. Tean omast käest. Sõnaga – Mindfulness harjutus ka boonusena olemas.

Üks väga huvitav liikumisvariant on ka BungyPump kepikõnd. Soovitan Sul külastada nende kodulehte või sotsiaalmeediat, et leida endale sobiv kuupäev ja koht, kus seda proovida.

Liikumine on kindlasti kõige kiirem viis, kuidas stressi maandada, kuid tähelepanu tuleb pöörata ka teistele aspektidele.

Stress ja toit. Mida stressi olukorras süüa ja mida mitte.

Tean ise omast käest, et kui meeleolu maas ja nina ei õnnestu kuidagi kõrgemale tõsta, siis esimese asjana tahaks „midagi head“. Aga ega see „hea“ pole ju hea kehale. Stressiolukorras suurendab kortisool märkimisväärselt meie isu rasvase ja suhkru järele. Tõenäoliselt toimivad rasvane ja magus toit opiaatidena, mis meid rahustavad. Kahju, mida me sellega aga oma tervisele teeme, on liiga suur. Dr Chatterjee kirjutab: „ Oleme harjunud mõtlema toidust kui kütusest. See läheb ühest otsast sisse, keha lagundab selle, valgud lähevad lihastesse, süsivesikutest saame energiat, rasv läheb reitesse, tagumikku ja kõhtu, ning kõik see, mida meil tarvis pole, tuleb teisest otsast välja.“ Kütus on hea võrdlus. Kuid toit on ka info. „Selle info loomus sõltub Sinu toidu, soolestiku mikroobide ja immuunsüsteemi kolmepoolsest suhtlusest,“ kirjutab dr Chatterjee ja jätkab: „Kui sööme halba toitu, reageerib immuunsüsteem põletikuprotsesside käivitamisega.“ Kui kehas esineb liiga palju põletikku, peab keha tegelema selle mahasurumisega, selmet pöörata oma energia stressi leevendamise suunas. Kui meie toit on aga kvaliteetne, anname kehale võimaluse tegeleda oluliste asjadega ning toetame teda. Milline on kõige parem toitumine, selle üle ikka veel vaieldakse, kuigi ulatuslikud uuringud näitavad, et Vahemere toitumine on inimesele kõige kasulikum ja alandab ka stressi kõige kiiremini ja efektiivsemalt. Seega – hops-hops poodi rohelise ning puu- ja juurviljaleti juurde. Kevad särab juba hommikuti aknast sisse – väike puhastus ei tee kellelegi halba 😉

Toidulisanditega stressi vastu. Milliseid toidulisandeid stressi maandamiseks võtta?

Stressimaandamise kiirteena võib kasutada ka mõningaid toidulisandeid – viimasel ajal lisandub järjest enam super andmeid safrani ekstrakt Affroni efektiivsuse kohta. Tunnistan, et olen selle kiiret ja efektiivset toimet ka ise oma nahal tundnud.

Ameerika psühhiaater ja aju-uurija dr Daniel Amen toob oma raamatus „Mälupääste“ välja veel stressi vastu sobivaid toidulisandeid: oomega-3, D-vitamiin, magneesium (otsi toidulisandit, mis sisaldaks nii D-vitamiini kui ka magneesiumit ja oleks tehtud kookosõli baasil – see tagab parima imendumise).

Stressivastased maitseained.

Dr Amen on lisaks väga headele aju ja mälu puudutavatele raamatutele andnud koos oma naisega välja ka Ajusõdalase kokaraamatu (The Brainwarrior cookbook), kus toob esile mitmete maitseainete, ürtide, vürtside kasutamise kasulikkuse stressirohketel aegadel. Nende hulka kuuluvad safran, kurkum, piparmünt, kaneel, Maca juur jne.

Stress ja suhted.

Üks olulisi stressi maandavaid faktoreid on head suhted. Võta vähemalt kord päevas telefon ja helista niisama oma sõbrale või sugulasele, et uurida, kuidas temal läheb. Inimene on sotsiaalne loom ja tal on vaja tunda, et kuulub kuskile. Kuuluvus on aga kahesuunaline tee – jagad ise ja kuulad teist – oled osaline kellegi teise elus. See avardab maailma ja sunnib Sind oma õnnetuolekus nägema enda särgist kaugemale.

Kuidas vabaneda mustadest mõtetest?

Neljas stressimaandaja, mida dr Chatterjee oma raamatus „Kuidas stressi küüsist pääseda“ kajastab, on eesmärgitunnetus. See on vaieldamatult kõige keerulisem ja mitmetahulisem aspekt. Meie vabariigi 104. sünnipäeva hommikul, mida varjutasid uudised sõja puhkemisest Ukrainas, täheldasin mina isiklikult korraks üht senitundmatut mõtet oma pead läbimas – „mitte millelgi pole enam mõtet“. See hoiak on minu jaoks nii ebatavaline, et ma isegi ehmatasin. Raputasin end füüsiliselt, tegin isikliku annetuse Mondo MTÜle ja helistasin järgmisel hommikul nende juhatuse liikmele, et uurida, kuidas Inspiratsiooniraamatukogu saaks aidata. Ja nii sündiski otsus annetada iga raamatu ostult 1€ Mondo MTÜ kaudu ukrainlastele. Seejärel lõi ka muu pildi selgeks ja ma tabasin, et hangumine ei tule kõne allagi. Lapsed, sõbrad, välja andmist ootavad raamatud, neid raamatuid vajavad inimesed – pea püsti ja edasi!

Me peame oma enda stressiga hakkama saama ja nina vee peal hoidma … oma laste, oma kaasmaalaste, lähedaste, sõprade jaoks. Tegelikult ka ukrainlaste, eurooplaste ja … venelaste jaoks. Sest Ukrainas sõditakse täna tõesti ka Venemaa demokraatia eest. Slava Ukraini! Gerojam slava!

Olgem tugevad ja aidakem ennast ja teisi. Ja just kindla peale aidakem ennast! Maailm vajab, et igaüks meist suudaks maandada oma stressi, hoida selge oma pilk, erksana oma meel ja helgena oma tulevikuvaade.

Intervjuu dr Rangan Chaterjeega

Intervjuu dr Daniel Ameniga

Intervjuu dr Riina Raudsikuga

Vt veel intervjuusid Inspiratsiooniraamatukogu podcastist siit