Kris Leinatamm, Inspiratsiooniraamatukogu

„Vanasti uskusid kreeka, rooma ja islami arstid, et meie kehad koosnevad vaid neljast kehavedelikust ning et kõik haigused saavad alguses sellest, kui need neli lähevad omavahel tasakaalust välja. See lihtne teooria kehtis umbes 2000 aastat ja mõned tollased tõekspidamised isegi kuni kaasaegse meditsiini levimiseni 19. sajandil. Siis pandi alus detailsetele uuringutele otsimaks vastust, kuidas me toimine ja millest koosneme. Selle tulemusena kuhjus haiguste kohta hulk keerulist teavet, tekkis palju meditsiinilist spetsialiseerumist ja sündis hulk spetsialiste …“
Dr Paul Clayton, toitumisteadlane, raamatu „Igapäevane suutäis – Sinu ravitoitumise allikas“ autor

Umbes sarnane saatus on tabanud ka neist samadest neljast kehavedelikust ja nende omavahelisest tasakaalust alguse saanud nelja temperamenditüübi teooria, millele pani aluse Hippokrates, kes arendas kehavedelike lähenemise eelmainitud meditsiiniteooriaks, mille kohaselt sõltuvad lisaks haigustele ka inimese emotsioonid ja käitumine nelja kehavedeliku ehk vere, kollase sapi, musta sapi ja lima tasakaalust. Õigupoolest nende ülekaalust teiste üle või puudusest.

Vere ülemvõim teeb inimese entusiastlikuks, aktiivseks ja sotsiaalseks ning me kutsume teda sangviinikuks.

Kollase sapi ülemvõim aga analüütiliseks, targaks ja pigem vaikseks ning teda me kutsume melanhoolikuks.

Musta sapi ülemvõim annab inimesele kiiruse, kuid paneb teda ka kergemini ärrituma ja me tunneme teda koleeriku nime all.

Lima ülemvõim aga võtab inimeselt pingeid maha ja muudab ta rahulikumaks ning meie kutsume teda flegmaatikuks.

Kõlab sama toredalt ja meelelahutuslikult nagu päevahoroskoobid. Kuid kasvõi veidi süvenedes leiame sellest iidsest teooriast mõndagi kasulikku, mida tänapäevases koostöömaailmas meeskondi juhtides tähele panna, sest neid iseloomustab erinev käitumisviis, reageerimine stressile, suhtlusstiil ja suhtlemise eelistused.

Personalijuhtimine ja temperamenditüübid

Mõistame, kuidas reageerivad erinevad temperamendid töökohal erinevates olukordades ja millised meetodid võiksid olla kõige tõhusamad erinevat tüüpi inimestega töötamiseks.

Erinevate temperamenditüüpide esinemine meeskonnas on igale ettevõttele kasulik. Ühe või teise selge tüübi prevaleerimine võib saada saatuslikuks nii mõnelegi arengufaktorile või toimimiseks vajalikule tasakaalule – kas ollakse kollektiivselt liiga tulipead (koleerikud) või liigsed perfektsionistid (melanhoolikud), liiga pinnapealsed (sangviinikud) või sootuks liiga otsustusvõimetud (flegmaatikud). Suurtes meeskondades ei pruugi selline kallutatus tavaliselt väga välja paista, sest inimesi ja seega ka tüüpide kombinatsioone on palju. Keeruline on endale teadvustamata ühe meeskonda tööle võtta 20 sangviinikut. Küll aga võib tüübisarnasus mitte just kõige paremat rolli mängida mikromeeskondades, kus liikmeid vaid kuni 5-6. Kui need meeskonnad on kokku pandud ühe inimese poolt, kes kaldub ise näiteks koleeriku tüüpi olema, ei pruugi ta osata hinnata flegmaatiku rahulikkust või sangviiniku rõõmsameelsust, sest näeb esmalt pigem otsustusvõimetust või pinnapealsust. Teisisõnu on iga temperamenditüübi jaoks väljakutseks näha teise tüübi positiivseid jooni ja meeskonna kokkupanekul neist lähtuda.

Nii nagu igas muus eluaspektis on ka temperamenditüüpide puhul ideaalne see, kui nende erinevad omadused on meis võimalikult võrdselt esindatud. Pahatihti aga ei pruugi nii olla ja mõne inimese peale mõeldes võime ilmeksimatult kohe öelda, et tegu on ühe või teise tüübiga.

Igal juhul on meeskonna- või ettevõtte juhi jaoks oluline meeskonda luues arvestada lisaks olemasolevatele oskustele ka inimese temperamendiga. Ja paljude ametite täitmisel tuleks nii ehk naa lähtuda vanast heast ütlusest „Hire for attitude, train for skills“.

Kui ettevõtte personalijuhid ja juhid mõistavad nelja temperamenditüüpi ja nende nii tugevaid kui nõrku külgi, saavad nad luua efektiivsemaid meeskondi, parandada töötajate suhteid ja suurendada inimeste tööõnne. Näiteks võib koleerik olla kiire otsustaja ja võtta riske, kuid samal ajal võib ta olla kangekaelne ja raske koostööpartner. Sangviinik võib olla sotsiaalne ja energiline, kuid tema detailitäpsus võib olla puudulik. Flegmaatik võib olla rahulik ja hea kuulaja, kuid samas ka liiga kõhklev ja passiivne. Melanhoolik võib olla täpne ja korrektne, kuid ka liigselt kriitiline ja murelik.

Parem meeskonnatöö ja kommunikatsioon

Temperamenditüüpide tundmine aitab inimestel mõista, kuidas erinevad inimesed mõtlevad, tunnevad ja käituvad erinevates olukordades. See aitab paremini suhelda ja koostööd teha, sest mõistetakse teiste inimeste perspektiive ja eelistusi. Kuna temperamenditüübid suhtlevad erinevalt, võivad ühe tüübi esindajatele mingid sõnumid või kommunikatsiooniviisid olla tõhusamad kui teise tüübi esindajatele. Teades, milline temperamenditüüp keegi on, saab kommunikatsiooni kohandada vastavalt tema eelistustele.

Konfliktide ennetamine ja lahendamine

Me teame ja kogeme, et erinevad inimesed toimivad konfliktsetes olukordades väga erinevalt. Mida teha ja kuidas olukorda lahendada, kui keegi osutub liigselt domineerivaks? Kuidas teised temperamenditüübid sellega hakkama saavad ja olukordi lahendavad? Kes jalutab minema, kes seisab vastu, ja miks üks või teine inimene käitub nagu ta käitub? Kindlasti teab igaüks meist kedagi, kes tundub täiesti tahumatu ja taktitundetu. Tõenäoliselt on aga tegu lihtsalt koleeriku tüübile kalduva inimesega ja tema otsekohesus ei tundu talle endale üldse ebaviisakas ega taktitundetu. Ta lihtsalt ütlebki nii nagu asjad on. Kui meeskond või juht endale seda aga teadvustanud ei ole, on konflikt kiire tekkima. Sama võib juhtuda ka flegmaatiku tüübile kalduva inimesega – konflikt võib tekkida sellest, et näiteks koleerikust juhile või kolleegile võib flegmaatik tunduda täiesti eemalolev või talumatult pikaldane. Erinevate tüübiomaduste teadvustamine aitab aga inimestel võtta üksteist just sellistena nagu nad on. Tuleb vaid aktsepteerida, et õnneks ei ole kõik inimesed ühesugused.

Meeskonna loomine

Meeskonda erinevate temperamenditüüpide koondamine toob meeskonda tugevust ja tasakaalu. Vaiksed ja introvertsed inimesed nagu flegmaatikud ja melanhoolikud kalduvad töökohal looma stabiilsust ja mõistmist, samas kui riskialtimad koleerikud ja entusiastlikud sangviinikud tõstavad kolleegid nii heas kui halvas mõttes tagajalgadele, nii et sädemeid lendab. Viimased proovivad uusi asju, nende pead on täis julgeid mõtteid ja nad pakuvad välja kõikvõimalikke ideid, mida võiks „nüüd ja kohe“ proovida. Kui meeskond või selle rakuke koosnebki peamiselt või ainult sellistest liikmetest, on kogu liikumine orienteeritud liigselt uudsusele ja kiirusele, kuid jätkusuutlikkust, tasakaalu ja järelemõtlemist napib. Nii võidakse mööda vaadata ülesannetest, mis on samavõrd olulised, kui kiire ja otsustav edenemine. Erinevus rikastab ja tasakaalustab.

Otsuste vastuvõtmine meeskonnas

Selleks, et meeskonnas saaks otsuseid kiiresti vastu võtta, peab keegi kalduma koleeriku tüübi poole. Samas on koleerik kindlasti ka see, kes oma otsustes sugugi ei kahtle. Tema teab, kuidas on õige ja kuidas peab. Kui meeskonnas on kaks tugevat koleerikut, on konfliktid kiired tekkima, sest hoidku, kui nende kahe vankumatud teadmised ei ühti. Sellisel juhul võib päeva päästa üks rõõmsameelne sangviinik, kes kerkivat leeki nalja abil summutada oskab. Flegmaatik aga jääb kahe koleeriku vahel plindrisse, sest tema tahab ebakõlasid, tülidest rääkimata, igal võimalikul moel vältida, lisaks on ta ka üsna otsustusvõimetu. Veidi võib hoopis aidata melanhoolik, kes oma kaastundliku loomuga võib suuta koleerikuid ohjata. Kuid päris ilma ühegi koleerikuta võivad otsused lükkuda helesinisesse tulevikku.

Temperamenditüübid, nagu enne mainitud, võiksid ideaaljuhul olla meis võrdselt esindatud. Aga ei ole miskit siin ilmas loodud väga lihtsat …

Enamasti on inimene küll segu kõikide tüüpide omadustest, kuid siiski on ülemvõim ühe või kahe käes.

Florence Littauer on oma raamatus „IsiksusPluss“ lisaks tabavatele tüübikirjeldustele ja päriselu juhtumitele toonud välja ka testi, mille alusel saab igaüks näha, millise kombinatsiooni esindaja ta on. Mina näiteks teadsin kuskilt vanadest aegadest, et olen koleerik. Ma arvan, et ma teadsin seda puhtalt kirjelduse järgi. Kuid Littaueri raamatust testi tehes avastasin, et koleerik tõesti, aga sama palju ka melanhoolik ja flegmaatikust pole minus pea mitte midagi. Mis aga veelgi olulisem, lugedes erinevaid tüübiiseloomustusi ja elust enesest näiteid, mõistan täna paremini nii mõnegi enda lähedase (ja ka kunagiste kolleegide) käitumismalle, mis mulle endale tüübist lähtuvalt väga kummalised tunduvad. Enamasti, tuleb tunnistada, on kummalised just flegmaatikud, sest minus endas ju flegmaatikut pea üldse ei ole.

Ma olen oma pika juhistaaži jooksul läbi teinud ka igasuguseid teisi isiksusteste. Igas ühes neist on olnud mingi iva ja mingi heureka. Nii ka selles.

Soovitan lugeda Florence Littaueri raamatut „IsiksusPluss“ või teha isiksustest.